Menüü pildistamine
Söögikoha menüü pildistamine on toidufotograafide kõige tavalisem töö. Üpris rutiinne on see ka toidukoha omaniku jaoks, sest menüüd aeg-ajalt ikka värskendatakse. Tööd tellides lepitakse enamasti kokku vaid aeg, koht ja hind ning eeldatakse, et kohapeal kõik sujub. Aga kui kõik ei laabu ootuspäraselt, küsid endalt, mida oleks saanud teisiti teha?
Ütlen nimelt “söögikoha”, mitte restorani, sest hästi müüvaid toidufotosid vajavad mitte ainult a la carte restoranid, vaid sageli just kiirtoidukohad, bistrood, pitsabaarid, food truck’id jne. Kogemus on õpetanud, et mitte midagi ei tohi eeldada. Kuigi enamikus söögikohtades on lauad, toolid ja elekter, ei saa seda kõigilt eeldada. Näiteks food trucki on üsna lootusetu kaamera ja stuudiovälkudega sisse ronida, kui inimesed seal süüa teevad. Vaba pistiku olemasolu ei ole samuti kuskil garanteeritud ja ei ole mõtet eeldada, et igal pool on ootamas harupesa või pikendusjuhe. Aga need on ainult tehnilised pisiasjad.
Fotodel: valmis pilt ja pildistamise tingimused.
Planeerimise faas
Fotograafi vaatepunktist tundub loogiline, et klient teab, milliseid fotosid ta tahab. Ta on ju ometi oma koha üles ehitanud, menüü koostanud - ju tal on olemas terviklik nägemus ja turundusplaan. See võib isegi 80% osas tõeks osutuda, kuid siiski jäävad erandid. Toitlustus ja turundus on piisavalt erinevad tegevusalad ning andekas kokk ja ärimees ei pruugi samaaegselt olla kunstnik ja turundusgeenius. See, et meie oskame toidupildi algosadeks lahti võtta, seda analüüsida ja igakülgselt kirjeldada, on meie professionaalsus, sest me tegeleme sellega igapäevaselt. Teiste inimeste igapäevatöö on hoopis midagi muud, millest jälle meil pole aimugi.
Nii et kui me tunneme huvi, millised toidupildid teile endale meeldivad ja kuidas kavatsete neid kasutada, pole see vaid uudishimust, vaid me tahame teada, milline on teie restorani nägu ja missuguseid pildiformaate ja kompasid teil võiks tarvis minna. Seepärast ei tee paha kasvõi veidi netis surfata ja eeskujusid otsida, samuti mõelda läbi tulevased turundustegevused - me oleme iga infokillu üle tänulikud. Ja kui tundub, et üksi ei saa kuidagi mõtet liikuma, võib vabalt kontakteeruda ja eelkohtumise kokku leppida.
Mis on toidupilt?
Fotodel: toidu pildistamise erinevaid võimalusi.
Mida rohkem pilte vaatad, seda paremini saad aru, et ei ole sellist universaalset asja nagu “toidupilt”. Tinglikult võib öelda, et toidupilt on see, kus fookus on toidul. Aga kui palju ja mis veel kaadris on? Kas toit peaks olema võimalikult suurelt, et erinevad pinnad ja tekstuurid paneksid süljenäärmed tööle? Või peaks kaadris olema interjööri, et tekiks ettekujutus terviklikust elamusest? Need on tegelikult skaala kaks äärmust, mille vahele mahub oi-oi kui palju erinevaid pilte. Oleks suurepärane, kui tellijal oleks mingi eelistus.
Kuskil skaala keskkohas on see kõige tavalisem toidupilt - pilt taldrikust ja seal peal olevatest asjadest pildistatud sööja positsioonilt. See, et tegemist on kõige klišeelikuma toidupildiga, ei tähenda veel, et see on sinu restorani jaoks parim valik.
Pildi mõju alahinnatakse
Kuna meie jaoks on pildid peaaegu elu mõte, siis on meil vahel raske mõista, et teise inimese jaoks võivad need olla isegi tüütu kohustus. Selleks, et aru saada, kui palju infot me tänapäeval silmade kaudu hangime, tasub mõelda kasvõi oma eelmise päeva meediatarbimisele: mis köitis tähelepanu sotsiaalmeedias, mida märkasid tööle sõites autoaknast, millised reklaamid kõnetasid kaupluses, millised pildid on konkurentidel? Asjata ei öelda, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Kuid hooletult ja amatöörlikult tehtud pildid ei räägi kahjuks mitte ainult halvast fotograafist, vaid heidavad varju ka kliendile ja seavad kahtluse alla tema suutlikkuse muudeski valdkondades.
Pildistamise päev
“Milline laud reserveerida fotograafile?” võib ettenägelikul söögikohapidajal küsimus tekkida. Enamasti oskab klient mõelda valgusest ja akna olemasolul pakub kohta selle lähedusse. Võib-olla on ta kunagi ise seal toitudest pilte teinud. Tegelikult on valiku koht ka see, kas ja kui palju üldse olemasolevat valgust kasutada. Fotograafias pole oluline mitte ainult valguse hulk, vaid ka selle iseloom. Nii võib fotograaf otsustada, kas aknast tulev valgus on tema jaoks hea või halb. Igal juhul on pildistamiseks vajalik valgusaparatuur professionaalsel fotograafil kaasas ja ruumivalgus pole üldjuhul vajalik. Stuudiovälkudega saab luua ka aknavalguse muljet ja selliselt tekitatud valguse parameetrid on püsivad ega sõltu sellest, kas päike särab või läks korraks pilve taha. Nii et hoolimata valguse ülespaneku ajakulust on sellel tööks mitmeid mugavuseeliseid.
Fotod: loomuliku valgusega (ja õues) pildistatud road.
Järgmisena pakub hoolitsev pererahvas tavaliselt kohta sinna, kus on kõige ilusam ja ma tunnen sageli, et valmistan neile väikese pettumuse, kui see ilu kõik pildile ei jää. Paraku kaheksal juhul kümnest ei jää.
Miks? Kui fookuses on toit, siis valitakse pildistamisnurk selliselt, et roa kõige isuäratavamad omadused pääseksid mõjule. See aga sõltub otseselt toidu väljapanekust ning on ka fotograafi jaoks üllatuseks, kuni taldrik lauda jõuab. Vahel on kokk vormistanud taldriku nii, et see on kõige kaunim hoopis pealtvaates. Sel juhul mahuvad kaadrisse vaid taldriku kõrval lauaplaadil lebavad tegelased: noad-kahvlid, klaasid, salvrätt, leivakorvi nurk, maitseainetopsid jms. Seega, kui prioriteet on toidu isuäratavus, pole mõistlik ette otsustada, et pildistame kõiki roogasid sama nurga all, et taustaks jääks restorani interjöör.
Fotodel: sama laua ümber pildistatud erinevad road ja kompad.
Seda esiteks. Teiseks on sisekujunduselemendid taldrikuga võrreldes kordades suuremad. Nii et mida rohkem ümbrust soovime kaadrisse haarata, seda pisemaks kahaneb taldrik ja toiduportsjon. Erinevalt liikuvast pildist ei ole fotos võimalik millestki “üle libiseda”. Kaader on kas nii- või naasugune. Selleks, et jutustada toiduelamuse eri aspektidest, tuleb pildistada erineva detailsuse ja kompositsiooniga kaadreid.
(Siinkohal vajaks veel lahti seletamist, et väga erineva kompositsiooniga kaadrid vajavad tihti ka erinevat valgust ja set-upi, seega tuleks pildistada kõik ühesugused korraga. Kui on soov pildistada sama rooga erinevas detailsuses, siis tuleks alustada kõige lähemast ja liikuda kaugemale, kuna värskus on näha lähiplaanis.)
Kõike eelnevat arvesse võttes on fotograafi jaoks kõige mugavam koht see, kus tal on ümberringi võimalikult palju vaba ruumi, voli laudu-toole nihutada ja kus ta ei jää kellelegi jalgu. Laud võiks olla ligipääsetav kahest, ideaalis kolmest küljest. Põranda külge kinni kruvitud lauad või massiivsed istmed teevad valgustamise keeruliseks. Tülikad on ka madalal laua kohal rippuvad lambid.
Lauapinna suurusest sõltub, mida ja kui palju seal mahub pildistama. Üldiselt on 1x1 m enamasti täiesti piisav. Taldrikupilti saab teha ka taustal, mis on taldrikust vaevalt 10-20 cm laiem.
Laud taustana
Laua valik on sisekujunduse teema, ent paraku jääb see pildistamisnurga tõttu toidufotol peamiseks taustaks. See, mis toimib hästi interjööris, ei pruugi olla parim lahendus foto jaoks. Taust võiks esiteks olla piisavalt ühtlane ja neutraalne, et ei tõmbaks tähelepanu toidult. Efektsed mustrid lauaplaadil pigem segavad. Eriti häirivad on loetavad tekstid ja logod. Lauaplaat ja nõud võivad ühte sulanduda, kuid toit peaks sealt esile kerkima. Suhtelislt nukker kombinatsioon on näiteks hakklihakaste pruunil savitaldrikul pruunil laual. Seda näidet utreerides saaks juba väga laheda kunstfoto, aga kui tegemist on reklaamfotoga, siis tavaklient ei pruugi seda pruuntoonide harmooniat mõista.
Nii et kohta valides vaatab fotograaf üle ka kõikvõimalikud pinnad, kuhu on võimalik taldrikut asetada nii, et see fotol usutav välja näeks. Pole harvad juhused, kui otsustatakse pildistada põrandal või aknalaual, kui need näevad head välja ja sobivad valgustamiseks. See, millised on restoranis lauad tegelikult, ei oma pildi seisukohalt erilist tähtsust. Oluline on see, millist muljet ja meeleolu tahetakse pildil luua. Olenevalt piltide eesmärgist kasutatakse kas üht või mitut tausta.
Fotod: Näiteid, kuidas mõjuvad pildil erinevat värvi taustad.
Teatud juhtudel on mõistlik olemasoleva laua asemel kasutada spetsiaalset fooni, mille fotograaf saab kaasa võtta. Need võivad olla nii lauaplaati meenutavad, tekstiilist kui ka paberist taustad erinevate pinnatöötlustega. Selline soov tuleks fotograafiga kindlasti eelnevalt läbi rääkida. Standardolukorras ei ole fotograafil kaasas taustasid ega muid rekvisiite.
Tööprotsess
Kui menüü on läbi räägitud, koht valitud, valgus üles pandud (u 10 min.), võib esimese taldriku lauda tuua. Soovitavalt võiks see olla roog, mis seistes kohe koledaks ei lähe, sest esimese toidu pildistamine võtab reeglina kõige rohkem aega. Sellega pannakse paika kogu sessiooni üldine kontseptsioon, valgus ja stiil. Kindlasti pole mõtet toite enne fotograafi saabumist valmis teha, sest värskus on absoluutselt kõige olulisem isutekitaja. Samuti on fotograaf tänulik, kui teab ette, et järgmisena on lauale tulemas mõni eriti ajakriitiline roog (jäätis, vaht, teatud kastmed, kõik, mis põleb või aurab). Kogenud fotograaf saab reeglina esimese korraga pildi kätte, eriti kui menüü on eelnevalt läbi arutatud ja järjekord planeeritud. (Nt põlevate roogade jaoks tuleb valgus ja kaamera parameetrid ümber seadistada ja seda on mõtet teha siis, kui kõik tavalised toidud on pildistatud.) Kasuks tuleb ka see, kui ta saab näha varem või oma tarbeks tehtud fotosid roogadest.
Koostöö kokaga
Üldiselt me austame seda, mis kokk on valmistanud ja püüame selle kõik võlud pildil edasi anda. Me ei kipu ilma asjata ühtegi toitu näppima ega ümber sättima. Samas on fotograafi pilk hoopis urgitsevam kui tavalise sööja oma. Me teame, et hetkel, mil fotoaparaat teeb klõpsu, fikseeritakse ainus tõde sellest roast. Nii et kui taldriku serv on määrdunud, kaste veidi lohakalt laiali valgunud, maitseroheline närtsinud, liha liiga kõrbenud, miski uppi kukkunud, siis hiljem seda enam parandada ei saa. Seepärast on meie kohus teile öelda, kui pildi jaoks oleks midagi vaja kohendada. See ei tähenda, et toidul oleks midagi viga. See tähendab - me püüame teha perfektset pilti, mida vaadates saaksite hiljem enda üle ukhked olla.
Ühe roa pildistamiseks kulub keskmiselt 5-10 minutit, 10 roa kohta umbes tund. Kliendile anname tavaliselt roast 2-4 erinevat vaadet (üldisem, detailsem). Kui on soov saada nii horisontaalset kui vertikaalset paigutust või ilmtingimata ka pealtvaadet tuleb sellest fotograafi teavitada, sest see ei ole ainult kaamera keeramise küsimus, ka asju tuleb kaadris ümber paigutada ja see kõik võtab rohkem aega.
Järeltöötlus
Kui kohapeal on töö tehtud, pakib fotograaf end kokku ja jätab hüvasti. Edasi läheb ta arvuti taha, tõmbab failid mälukaardilt kõvakettale, teeb varukoopiad juhuks, kui mõni andmekandja streikima hakkab, sorteerib ja töötleb pildid. Kõige selle peale kulub tal suurusjärgus kaks korda nii palju aega kui ta veetis teie juures. See tähendab, samal ajal ta ei ole kellegi teise juures pildistamas või kui ta ostab järeltöötluse sisse, maksab ta osa oma tasust selle teenuse osutajale. Järeltöötluse eesmärk ei ole parandada vigu, vaid lihvida ja poleerida kõike seda, mida pildistamise käigus üritati saavutada.
Meil on kombeks valmis fotod salvestada kahte formaati: veebiks (pikem külg 960 px, 72 dpi) ja trükkimiseks (matil paberil; lühem külg 2500 px, 300 dpi). Seejärel laeme need üles Dropboxi, genereerime lingi ja saadame koos arvega kliendile.
Kui tahad näha, kuidas see kõik päriselt käib, saada meile kiri!